a a

Skriftstørrelse

Informasjon på:

English
Sámegilli

Mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhtta (Mnbdir) lea hálddahuslaš orgána Mánáidja dásseárvodepartementta vuolde ja bargá dáiguin surggiiguin:

• mánáidsuodjalus
• bearašsuodjalus
• adopšuvdna
• náittosdili áššiiguin
• šállobuhtadusáššiiguin
• doarjjahálddašemiiguin
• nuoraid lonohallamiiguin
• nuoraid diehtojuohkimiiguin

Direktoráhtta lea Mánáid-, nuoraid- ja bearašossodaga (Mnbossodat) alimus orgána. Mnbossodagas leat vihtta guovllu; davvi, Gaska-Norga, oarji, nuorta ja lulli. Gielddaid gaskasaš gulahallan lea ee. vuhtiiváldon mánáidsuodjalusa iešgudet guovlluid 26 fágajoavkku bokte, mat leat miehtá riikka ásahuvvon. Biebmoruoktobálvalus, bearrašii- ja lagasbirrasii vuoduštuvvon mánáidsuodjalusdoaimmat, stáhtalaš mánáidsuodjalusásahusat ja bearašsuodjalusásahusat leat visot Mnbossodahkii gullevaccat.

Mnbdir váldobargun lea bearráigeahccat ahte mánát, nuorat ja bearrašat ožžot veahki, doarjaga ja buori diehtojuohkima áššiin, mat gullet direktoráhta bargosurggiide. Direktoráhtta galgá fuolahit váldoulbmiliid Mánáid- ja dásseárvodepartementta ovddas, ja galgá riikaviidosaccat gozihit Mnbossodaga doaimmaid stivredettiin, doarjjodettiin ja oaivadettiin guovlluid.

Mánáidsuodjalus

Mánáid-, nuoraid- ja bearašossodagas (Mnbossodat) lea ovddasvástádus stáhta vuollásaš mánáidsuodjalussii ja veahkehit gielddaid mánáidsuodjalusa áššiiguin. Mnbossodat galgá dadi mielde go lea dárbu, veahkehit mánáidsuodjalusbálvalusa go dat lea fárreheamen mánáid ruovttus eret. Mnbossodat galgá háhkat, gaskkustit ja addit biebmoruovttuide oahpahusa. Mnbossodat jodiha stáhtalaš mánáidsuodjalusásahusaid ja dohkkeha gielddaid ja priváhta mánáidsuodjalusásahusaid. Lassin dáidda fállá Mnbossodat doaimmaid, mat sáhttet fállot dan sadjái go mánáid fárrehit eret ruovttuin.

Bearrašat sáhttet oktavuoda váldit gielddaid mánáidsuodjalusain go veahki dárbbašit. Gielddaid mánáidsuodjalussii sáhttet olbmot cavgilit, jus váruhit mánáin heajos dili ruovttus. Gielddaid mánáidsuodjalusas lea ovddasvástádus eastadanbarggus ja sáhttá álggahit veahkkedoaimmaid máná ruovttus.

Mánáidsuodjalusa fágajoavkkut

Miehtá riikka leat oktiibuot 26 fágajoavkku ásahuvvon. Dáid fágajoavkkuid bokte doalaha stáhtalaš mánáidsuodjalus oktavuoda gielddaiguin. Sihkkarastin dihtii fágalaš viidodaga leat psykologat, mánáidsuodjaluspedagogat, sosionomat ja pedagogat fágajoavkkuin.

Fágajoavkkut barget dákkár áššiiguin:

• hutkat báikkálaš covdosiid ovttasrádiid gielddaiguin
• fágalaccat veahkehit mánáidsuodjalusa váttes áššiiguin
• veahkehit gielddaid mánáid fárrehit eret ruovttus

Veahkkedoaimmat ruovttus stáhtalaš doarjagiiguin

Mnbossodat fállá moanaid doaimmaid, mat sáhtášedje biddjot johtui eastadit máná fárrehuvvomis eret ruovttus. Parent Managment Training Oregon (PMTO), Funksjonell familieterapi (FFT) /Doaibmi bearašterapiija ja Multisystemisk terapi (MST) /Multisystemalaš terapiija leat muhtimat dain.

Parent Management Training Oregon (PMTO)

PMTO lea dearvvasmahttinfálaldat váhnemiidda, geain leat mánát gaskal 3 ja 12 jagi ja geain cielgasit vuhtto alla vaššivuohta, ja geat jámma riidalit nuppiid mánáiguin ja rávisolbmuiguin. Dát málle deattuha sosiálalaš birrasa váikkuhusa máná sajáiduvvamii. PMTO adno maiddá biebmoruovttuin ja mánáidsuodjalu sásahusain.

Funksjonell familieterapi (FFT)/Doaibmi bearašterapiija

FFT lea dearvvasmahttinfálaldat bearrašiidda main nuorat (12-18 jahkái) cájehit duodalaš láhttadanváttuid dahje orrot dakkár váttuid oažžumin. Soitet leat garra riiddut ruovttus, váttisvuodat skuvlla ektui, skihpáriid ja/ dahje gárihuhttinmirkkuid heajos váikkuhusat.

Multisystemisk terapi/Multisystemalaš terapiija (MST)

MST lea eaktodáhtolaš dearvvasmahttinfálaldat bearrašiidda, main leat nuorat gaskal 12-18 jagi ja geain leat garra láhttadanváttut. Dát nuorat soitet leat veahkaválddálaccat dahje vaššát, sis soitet váttisvuodat skuvllas, soitet gárihuhttit iežaset, dahje sis leat fuonit beallái váikkuheaddji ustibat. Muhtin nuoraide soaitá MST molssaeaktu ruovttus eret fárreheapmái.

Biebmoruoktu

Biebmoruoktobálvalusas lea ovddasvástádus háhkat ja gaskkustit bearrašiid, mat válddášedje máná dahje nuora bajásgeassit ja fuolahit. Dat galgá maiddá fállat dáidda bearrašiidda dárbbašlaš oahpahusa ja oaivadeami. Dát bálvalus sáhttá maiddá veahkehit gielddaid fárrehit mánáid/nuoraid eret ruovttus, dat galgá gozihit ja loahpahit ássama biebmoruovttus. Gielddat sáhttet maiddá fidnet veahki go leat háhkamin, oahpaheamen ja oaivadeamen bearráigehcciiid.

Váhnemiid ja mánáid ássanguovddáš

Váhnemiid ja mánáid ássanguovddáš lea eaktodáhtolaš veahkkeásahus áhpehis nissoniidda ja ovttaskas váhnemiidda dahje páraide, geain lea váttes dilli, ja geain lea okta dahje eanet máná iešgudet agis ja geaid mánáid mánáidsuodjalus balaha fuolahusváilli gillát. Ássanguovddážat sáhttet sihke eastadanbarggu bargat ja váttisvuodaid gálggadit.

Mánáidsuodjalusásahusat

Mnbossodat jodiha sierra ásahusaid miehtá riikka ja oastá máiddá sajiid priváhta ja gielddalaš mánáidsuodjalusásahusain. Gávdnojit iešgudetlágan ásahusat; mánáidruovttut, nuoraidruovttut, ovttastuvvon mánáid- ja nuoraidruovttut, ássan- ja bargosearveruovttut ja heahte- ja cielgadallanásahusat.

«MultifunC»

MultifunC lea dearvvasmahttinmálle ásahusas ja lagasbirrasis láhttadanváttot nuoraide. Dearvvasmahttima dehálaš vuoddu lea ahte divššohasa láhttadeapmi sáhttá leat vuolgán su lagasbirrasa riskasivain. Dearvvasmahttin dáhpáhuvvá nu ahte geahccala rievdadit riskasivaid, maid bearaš, seamma ahkahaccat ja skuvla dagahit. MultifunC lea ásahuvvon Mnbossodaga vida guvlui ja Osloi.

Fuolahusguovddáš ovttaskas vuolleahkásaš asyla ohcciide ja báhtareddjiide

Mánáidsuodjaluseiseválddit válde 2007` loahpas badjelasaset fuolahusa ovttaskas nuorra asyla ohcciin vuollil 15 jagi. Nuorta-guovllu Mnbossodagas leamaš ovddasvástádus ráhkadit ja álggahit Eidsvoll gildii fuolahusguovddáža. Ulbmil fuolahusguovddážiin lea buoridit ovttaskas nuorra asyla ohcciid dili dan rájes go bohtet gitta dassá go ásaiduvvet gielddaide, dahje dassá go fárrejit eret riikkas, jus dan dagažit. Fuolahusguovddážis galget leat doarvái resurssat ja gelbbolašvuohta cielgadallat ja vuhtiiváldit vuolleahkasaccaid fuolahusdárbbuid, goziheami, veahki ja doarjaga. Fylkkamánni galgá bearráigeahccat fuolahusguovddáža. Dál leat occodeamen fálaldaga sidjiide, geat leat gaskal 15-18 jagi.

Eará doaimmat

Bearašcoahkkin

Bearašcoahkkin lea vuohki mo oažžut bearraša ja fierpmádaga mielde hutkat buriid covdosiid, go bearaš ja bearraša mánáin leat váttisvuodat. Dát málle deattuha bearraša fierpmádaga vejolašvuodaid/resurssaid ja ovddasvástádusa. Ovttasrádiid mánáidsuodjalusain dollo bearašcoahkkin man ulbmilin lea plána ráhkadit, mii vuhtiiváldá máná. Loga eambbo dáppe www.bufdir.no/familieraad.

Váhnenoaivadeami prográmma

Váhnenoaivadeami prográmma lea álkkes, dearvvasmahtti ja eastadeaddji prográmma, man ulbmil lea nannet mánáid ja nuoraid fuolahusa ja bajásšaddama váhnenjoavkkuid bokte ja man gieldda bálvalusat hovdejit. Prográmma fátmasta buot váhnemiid ja eará fuolahusolbmuid, geain leat 0-18 ahkohaš mánát. Váhnenoaivadeami prográmma vuoddun lea Riikkaidgaskasaš mánáid ovdánahttinprográmma / ICDP (International Child Development Programme).

Bearašsuodjalus

Bearašsuodjalus lea riikkaviidosaš, nuvttáfálaldat ja lea álki fidnet. Dat lea páraide, bearrašiidda ja ovttaskas olbmuide. Buohkat, geat hálidežžet, ožžot váldit oktavuoda njuolga bearašsuodjalusa kántuvrrain. Kántuvra fállá dearvvasmahttima, addá rádiid ja oaivada go leat váttut, riiddut dahje heahtedilli bearrašis. Lea sávahahtti ahte olbmot válddášedje oktavuoda ráváš bále, ovdal go váttut sturrot bearesakka.

Norggas leat ásahuvvon 64 bearašsuodjaluskántuvrra miehta riikka. Guokte goalmmátoasi dain leat stáhtalaš kántuvrrat ja leat oassin Mnbossodagas. Earáid fas eaiggáduššet girkolaš vuoddudusat ja dain leat jodihansoahpamušat Mnbossodagain. Buot bearašsuodjaluskántuvrrat leat Bearašsuodjaluskántuvrraid lága (Lov om familievernkontor) vuollásaccat.

Párraterapiija

Bearašsuodjalusásahusat fállet náitalanpáraide, elošteddjiide ja goabbatsajis orruide ja homofiillaide ja heterofiillaide ságastallamiid. Ságastallamiin oassálastet dábálaccat goappašagat, muhto soai sáhttiba maiddá boahtit goabbat vuoru, jus nubbi sutnos dan hálideažžá. Ságastallamat sáhttet bistit 1 ½ diimmu ja dábálaccat leat 3 – 7 ságastallama. Deattuhuvvo ahte galgá cilget guoskevaš olbmuid oainnuid.

Bearašterapiija ja joavkodearvvasmahttin

Go mánáid, váhnemiid, vuotnáma/vuohpa, áhkuid/ádjáid dilli lea guovddážis, de galggašedje sii geaidda ášši guoská, oassálastit. Bearašsuodjalusas leat maiddá iešgudetlágan joavkofálaldagat.

Lea duodaštuvvon, ahte párra- ja bearašterapiija lea ávkin má?gasii coavdit sin gulahallanváttuid

Váhnenovttasbargu ja ovttastallanšiehtadusat

Buorre ovttasbargu ja buorit ovttastallansoahpamušat leat dehálaccat, vai mánáide lea buorre bajásšaddan. Váhnemat, geain leat oktasaš mánát, muhto eaba eale ovttas, sáhttet maiddá fidnet veahki buoridit ovttasbarggu mánáid ektui ja ráhkadit dahje rievdadit ovttastallansoahpamušaid.

Bákkolaš soabadus

Bearašsuodjaluskántuvrrat cadahit soabadusa náittosdili lága ja mánáid lága vuodul. Dát galget bákkus soabadussii

• go náittospárra dahje elošteaddjipárra earráneaba ja go páras leat mánát nuorat go 16 jagi
• go váhnemat eaba ása ovttas ja jus nubbi váhnen áigu nuppi geassit rievtti ovdii máná ássansaji, váhenovddasvástádusa ja ovttastallama geažil

Ovttaskas váhnen/fuolaheaddji go áigu ohcat lasi mánáidruda, ferte cájehit soabadusduodaštusa. Lea vejolaš oažžut gitta 7 diimmu rádjai soabahusa, vai buori ovttasbargošiehtadusa mánáide ja rávisolbmuide fidnešedje.

Eará bearašsuodjalusa eastadandoaimmat

Bearašsuodjaluskántuvrrat jodihit lassin eará iešgudetlágan eastadandoaimmaid, nugo ovttaseallinkurssaid, earráneami ma??il joavkofálaldagaid, ja joavkofálaldagaid olbmuide, geat leat vásihan veahkaválddi dahje veahkaváldi lea stuorra váttisvuohtan bearrašis. Beara šsuodjaluskántuvrrat dollet maiddá logaldallamiid lagasbirrasis, ja sáhttet ovttasbargat báikkálaccat dearvvasvuoda kántuvrraiguin, mánáidgárddiiguin/ skuvllaiguin, mánáidsuodjalusain ja heahteguovddážiiguin

«Mo minguin?» lea riikkadásis ovttaseallinkursa váhnemiidda, geaid mánáin leat doaibmanváttut. Kurssat leat váhnemiidda deaivvadan- ja vásihusaid lonohallansajit, áigeguovdilis dieduid ja eallima duohtadieduid fidnensajit. Fállo maiddá «Mo minguin?» kursa ovttaskas váhenmii/fuolaheaddjái, gean mánás leat doaibmanváttut. Gávnna eambbo dieduid «Mo minguin?» kurssaid birra neahttacujuhusas www.hvamedoss.no

«Buorre ovttaseallin!» Lea nuvttá ovttaseallinkursa váhnemiidda, go leat ožžon vuosttas oktasaš máná. Kursa sáhttá doarjut váhnemiid ja movttidahttit sudno rievddalmas ja hástaleaddji áiggis sihke beaivválaš eallimis, muhto maiddá párastallamis. Dearvvasvuodastášuvnnat dat galget doallat «Buorre ovttaseallin!»kurssaid. Lasi dieduid «Buorre ovttaseallin!» kurssaid birra logat dáppe

www. godtsamliv.no

Adopšuvdna

Adopšuvnna ulbmilin lea vuosttamužžan addit buori ja bistevaš ruovttu mánnái, gean oaccálaš váhnemat eai sáhte fuolahit. Adopšuvdna galgá mánnái leat ávkin.  Lea Mnbossodaga iešgudet guovllut, mat meannudit eanaš adopšuvdnaohcamiid adopšuvdnalága vuodul. Dát guoská sihke ovdagihtii lohpáioažžumii olgoriikka máná adopteret ja maiddá vuoigatvuhtii oažžut adopteret norgalaš máná. Mnbossodahkii sáhttá guoddalit adopšuvdnaáššiid mearrádusaid.

Adopšuvnabargu álgá ohcciid gielddas, earret go jus hálidit mánnábealiset adopteret. Gielddas cielgadallet ohcciid ja cállet sosiálaraportta. Sii sáddejitohcama Mnbossodaga guovllukántuvrii meannudeapmái, jus adopšuvdna guoská olgoriikka máná adopšuvdnii.Buorrindohkkehuvvon ohcamuš sáddejuvvo viidásit meannudeapmái ovtta duon golmma adopšuvdnasearvái Norggas: Verdens barn, InorAdopt ja Adopsjonsforum. Dát searvvit leat gaskaoamit adopšuvdnaáššiin, dát gaskkustit mánáid sidjiide, geat leat adopteremin. Ferte muittus atnit, ahte sáhttet leat stuorra erohusat iešgudet riikkain das man guhká ádjánit adopšuvdnaáššiid meannudit. Ohcamat, mat gusket Norggas riegádan mánáid oažžut adopteret, galget sáddejuvvot Mnbdir:i. Mnbdir leat dat mii bearráigeahccá servviid doaimmaid sihke Norggas ja dain riikkain, main mis jo lea ásahuvvon ovttasbargu adpošuvdnaáššiin.Viidáseabbu lea Mnbdir:s ovddasvástádus ovttasbargat eará riikkaid adopšuvdnaeiseválddiig uin. Mnbdir máksá áidnageardásaš ruhtadoarja bearrašiidda, geat leat olgoriikkas adopteren máná ja leat geargan adopšuvnnain. Mnbdir:s lea maiddá ovddasvástádus riikka dási adopšuvdnaregisterii, masa leat cállon buot adopšuvnnat 1917` rájes otnážii.

Adopšuvdnii ráhkkanahttinkursa

Adopšuvdnii ráhkkanahttinkursa lea eaktodáhtolaš ja nuvttáfálaldat sidjiide, geat vuosttas gearddi leat adopteremin máná. Kurssa ulbmil lea boahttevaš adopšuvdnaváhnemiidda fuomášahttit maid mearkkaša máná adopteret, nu ahte sii dihtet mii dat lea ja vai máhttet dustet hástalusaid mat leat vuordagasas. Kursa lea huksejuvvon adopšuvdnaváhnemiid vásihusaid ja dutkamušaid ala. Mnbdir lea kurssa ráhkadan ja dat fállo vuosttasgearddi adopšuvdnaohcciide miehtá riikka. Sii, geat hálidit kursii, sáhttet diedihit kursii dás www.bufdir.no

Nuorat

Ung.no

Mnbdir:a ovddasvástádus lea addit nuoraide rivttes ja buriid almmolaš dieduid. Dat dahkko neahttasiiddu ung.no bokte. Dáppe leat nuoraide (14-20 jahkásaccaide) diedut eanas gažaldagaide maidda dárbbašit vástádusaid, lehkoset dat vuodjinkoartta birra, vuoigatvuodaid birra, ovttaseallima, rihkolašvuoda, givssideami dahje eará áššiid birra. Diehtojuohkin lea eanet go 100 fáttás. Buot artihkkaliin leat varraseamos diedut, dain lea árvu dárkkistuvvon ja leat heivehuvvon geavaheddjiide. Neahttasiidduid gehccet ollugat, juogo lohket juoidá masa ohcet vástádusa, digáštallet fáttáid, iežaset dieduid isket min árvádusgilvvuin dahje jienastit áigeguovdilis gažaldagaid. Loga eambbo dáppe www.ung.no

Eurodesk.no

Mnbdir addá nuorra olbmuide dieduid riikkaidgaskasaš vejolašvuodain dán neahttabáikkis www.eurodesk.no. Eurodesk lea diehtofierpmádat nuoraide gitta 30 ahkái. Dát galgá ovddemustá vástidit nuoraid gažaldagaid riikkaidgaskasaš vejolašvuodaid birra. Sáhttet jearrat ee. stipeanddaid, doarjjaortnegiid, oahppovejolašvuodaid ja dietnasiid birra olgoriikkain. Neahttabáiki gávdno 27` eurohpalaš riikkas, ja oažžu doarjaga EO-kommišuvnnas Aktiv-Ungdomprográmma (Doaimmalaš-Nuorat-prográmma) bokte. Loga eambbo dáppe www.eurodesk.no

Aktiv ungdom (Doaimmalaš nuorat)

Aktiv ungdom lea EO nuoraidprográmma eahpe-formálalaš ohppui. Aktiv ungdom lea joatkka UNG i Europa- prográmmii (NUORRA Eurohpasprográmma). Aktiv ungdom-prográmma addá nuoraide vejolašvuoda háhkat alcceseaset máhtu ja gálgga válddedettiin ovddasvástádusa ja hutkkadettiin sin iežaset prošeavttaid. Prográmma doarju báikkálaš ja riikkaidgaskasaš prográmmaid nuoraid váste, geat leat gaskal 13 ja 30 jagi boarrásat ja sidjiide geat barget nuoraiguin. Aktiv ungdom ulbmil:

• Nannet nuoraid riikkaidgaskasaš áddejumi, gierdevašvuoda ja ovttarádálašvuoda
• Nannet nuoraid doaimmalaš mielboargárvuoda, oassálastima ja servodatberoštumi
• Nannet Eurohpas nuoraid bargguid ja váikkuhit ahte lassána eurohpalaš ovttasbargu nuoraid    guoskevaš diliin

Loga eambbo dáppe www.aktivungdom.eu

Doarjjaortnegat

Juohkinlávdegoddi

Mnbdir juohká Juohkinlávdegotti cada rudaid riikkaviidosaš eaktodáhtolaš mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnaide. Juohkinlávdegoddi lea Mánáid- ja dásseárvodepartemeantta vuollásaš. Rudat adnojit riikkasis ja riikkaidgaskasaš doaibmadoarjjan. Juohkinlávdegotti geatnegasvuohta lea dárkkistit organisašuvnnaid mat ožžot doarjagiid doarjjaortnega njuolggadusaid mielde. Loga eambbo dáppe www.fordelingsutvalget.no.

Bearaš- ja dásseárvopolitihkalaš doaimmat

Mnbdir:s lea ruhta organisašuvnnaide, mat barget bearaš- ja dásseárvoáššiiguin, ja eandalit erenoamáš bearašpolitihkalaš organisašuvnnaide.Ulbmil ruhtadoarjjaortnegiin lea sihkkarastit dakkár organisašuvnnaid doaimma ja hommáid, mat barget dákkár fáttáiguin.

Ovttaseallimii doaimmat

Mnbdir juolluda maiddá ruhtadoarjaga ovttaseallima doaimmaide.Ulbmil ruhtadoarjagiiguin lea nannet bistevaš ovttaseallima, ja bargat dan ala ahte nannet oadjebas ja dássedis bajásšaddama mánáide. Ruhtadoarjaga sáhttá maiddá juolludit váhnenovttasbargui earráneami ma??il.

Veahkaválddálašvuoda eastadeapmái doaimmat

Organisašuvnnat mat eastadit veahkaválddálašvuoda, sáhttet maiddá ohcat dán ortnegis ruhtadoarjaga.Barggu ulbmil galgá leat áigumušaid mielde, maid ráddehus lea mearridan veahkaválddi eastadandoaibmaplánas.Dát plána guoská veahkaváldái lagaš olbmuid gaskkas.

Doarjjaortnet heahteguovddážiidda, rihpanguovddážiidda ja inceastaguovddážiidda

Mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhtas lea ovddasvástádus hálddašit doarjjaruda heahtedoaimmaide ja soames eará ovdánahttinbargguide heahteguovddážiin.

Náitaleamit

Mnbdir lea váiddaásahus fylkkamánni mearrádusaide náittoslága vuodul, ja fylkkamánni mearrádusaide dohkkehit olgoriikalaš earránaddamiid (separašuvnnaid) ja náittosearuid (dohkkehanláhka). Jus formálalaš njuolggadusat náitaleami hárrái eai leacca cuvvojuvvon, de ii leat náittosdilli lobálaš. Mnbdir sáhttá lobihis náitosa ma??il dohkkehit, jus nubbi beallalaš dan gáibida. Lobihisvuohta lea dalle jus eai leat leamaš guokte vihtana das náittedettiin, jus náitis ii leat náitingealbu dahje jus álbmotregistaris ii leat boahtán lobálaš iskanduodaštus. Iskanduodaštus cájeha ahte buot náittosdili lága eavttut beassat náitalit leat iskon.Viidáseabbu dohkkeha Mnbdir náitinsániid registrerejuvvon oskuservviide, ja dat cállá náittoslihtu duodaštusaid Norgga stáhtaborgáriidda, geat orrot olgoriikkain ja geaid olgoriikalaš eiseváldi galgá náitit.

Šállobuhtadus

Šállobuhtadus lea oaivvilduvvon ma?imuš vejolašvuohtan addit rudalaš buhtadusa dan vahágii dahje váivvádussii mii olbmui lea geavvan, go eiseválddit leat láittehahtti láhkai láhtten. Mearrádus ahte galgá go buhtadus máksot vai ii lea gitta govttolašvuodas, ja buhtadusa sturrodat mearriduvvo árvvoštallama vuodul.

Šállobuhtadus lea dohkkeheapmi ja miediheapmi dasa, ahte vuostáiváldi ii leat giedahallon dássálažžan earáid ektui geainna lea lunddolaš buohtastahttit. Jus buhtadusa galggaš oažžut, de lea eaktu ahte vahága/váivvádusa leat eiseválddiid láittehahtti dilit dagahan.

Áššemeannudeapmi

Justisacállingottit vuostáiváldit šállobuhtadusohcamiid ja sáddejit daid viidáseabbu sierra fágaásahusaide. Mnbdir lea fágaásahus áššiide mat lunddolaccat gullet Mánáid- ja dásseárvodepartementta ovddasvástádussuorgái, ee. mánáidsuodjaluseiseválddiid moaitinveara áššit. Mnbdir cállá cealkámuša/evttohusa, maid de sádde ruovttoluotta Justisacállingottiide. Justisacállingottit sáddejit ášši viidáseabbu Stuorradikki šállobuhtaduslávdegoddái, mii de ášši loahpalaccat mearrida. Dál leat guokte Šállobuhtaduslávdegotti, main goappás ge lea ealáhahkii loahpan alimusriektedoapmár/lágamánnidoapmár ja guokte stuorradikkeáirasa. Ii leat vejolaš guoddalit šállobuhtadusa mearrádusa. Mnbdir háhká dárbbašlaš duodaštusaid daidda áššiide maid leat meannudeamen.

Dutkamuš ja ovdánahttin (DjO)

Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta (MDD) lea addán Mnbdir:i sierra ovddasvástádusa dovddusin dahkat ja gilvit diedu doaimmaid birra, main lea duodaštuvvon buorre ávki mánáide, geat leat mánáidsuodjalusa hálddus.

Mnbossodat áigu olahit ulbmiliid ná; systemáhtalaccat ja ulbmilaccat háhkat dieduid mat leat gávdnamis, guldalit maid dieduid geavaheaddjit lohket, defineret dárbbuid ja álggahit odda dutkamušaid. Dutkamušaid diedut galget adnot sihkkarastit buriid ja oadjebas bálvalusaid mánáide, nuoraide ja bearrašiidda. Go systemáhtalaccat vuoruha dutkamušaid, ovdánahttimiid ja árvvoštallamiid, de galggašedje dat veahkkin loktet árvvu, nannet gealbbu ja ovdánahttihit buriid, oadjebas doaimmaid ja máhtuide vuoduštuvvon metodaid. Máhtuide vuoduštuvvon mánáidsuodjalusa ja bearašsuodjalusa ovdánahttin lea dehálaš maiddá dasa ahte sihkkarastit rabasvuoda ja buoridit geavaheddjiid mielmearrideami.Dutkamušat ja ovdánahttinbarggut leat ee. nannen mánáidsuodjalusa fágajoavkku gelbbolašvuoda.

Mánáidsuodjalussii ja bearašsuodjalussii našonála girjerájus

Mnbdir lea ásahan digitála girjerájusresurssa, mii galgá leat ávkin olles mánáidsuodjalussii ja bearašsuodjalussii. Ulbmil lea mielbargiide fállat veahkkereaiddu gos álkit gávdnet heivvolaš ja buriid dutkamušaid, maid sáhttet ávkin atnit mánáid, nuoraid ja bearrašiid ektui, geat dárbbašit veahki. Beroškeahttá gos riikkas ássá ja beroškeahttá makkár bálvá lea, de galget buohkaide leat fidnemis dutkamušat ja mearrádusat galget leat máhttuide vuoduštuvvon.